Rally uurib selle hooaja üritusi
Jõulud lastega Tartus
Tartu esimene avalik jõulukuusk sai 1929. aastal väikese tseremoonia ning hiljem on Raekoja platsil nähtud nii kuuski, õlgmaja kui ka uisuväljakut. Tartu jõululugu on pealinna omast väiksem, kuid täis üllatavaid üksikasju.
2026. aasta jõuluüritused ilmuvad novembri lõpus
Kontrollime praegu iga korraldajaga selle hooaja jõuluüritusi Tartus. Telli teavitus ja me saadame sulle e-kirja samal päeval, kui need lehele ilmuvad.
Tasuta. Saadame e-kirja ilmumise päeval ja seejärel kord nädalas uute üritustega Tartus. Tellimusest saad loobuda igal ajal.
Tartu jõulude lugu
Väike tseremoonia kuuse juures 1929
Tartu esimene kirja pandud avalik jõulukuusk püstitati 1929. aastal ja seda tähistati väikese tseremooniaga. Kodudesse jõudis kuusk palju varem: kalendrid ja ajalehed näitavad, et vähemalt 1845. aastast toodi kuuski tuppa ja tehti kingitusi. Esmalt seisid kuused mõisates, kuhu komme jõudis saksa ja baltisaksa mõjul. 19. sajandi lõpus ehiti puid klaaskuulide, metsaviljade ja küünaldega. Kuni 1920. aastateni riputati kuuski ka talude laetaladele ja tuppa toodi õlgi. Läänesaartel eelistati kuuse asemel mändi ja kadakat, sest kuuske seal tavaliselt ei kasvanud.
Õlgmaja ja Orioni tähtkuju jõululinnas 2024
2024. aastal avati Raekoja platsil jõululinn laupäeval, 30. novembril, ja see jäi lahti 5. jaanuarini. Platsi kuusk oli 16 meetrit kõrge, see toodi Võrumaalt Rõssa külast ja selle kinkis linnale Mällmanni pere. Paviljonides oli õlgmaja, kus robot otsis heinakuhjast nõela, ning Tõravere observatooriumi Orioni näitus. Soojade ilmade tõttu lükkus uisuväljaku avamine 1. detsembrile. Tartu oli tol aastal Euroopa kultuuripealinn. Kohvikute seas oli Päkapiku puhvet ning lastele korraldati kohtumisi jõuluvanaga, talvemänge ja meisterdamise töötubasid.
Kalad akvaariumis ja marsikulgur 2021
Tartu jõululinn on aastast aastasse üllatanud. 2021. aastal elasid Raekoja platsil majakeses Emajõe kalad akvaariumides, kahel varasemal talvel olid seal kanaperekonnad. Tartu observatoorium ehitas kunstliku Marsi keskkonna, kus sõitis marsikulgur. Üks paviljon oli pühendatud viirustele ning luulepank andis eesti, inglise ja vene keeles tekste klassikalisest luulest haikudeni. Numbrikombinatsiooni sisestades pakkus pank külastajale ka nime. Platsil oli uisuväli ja jõululinn oli lahti 9. jaanuarini, nii et kalu ja kulgurit sai vaatamas käia kogu pühadeaja.
Traditsioonid tänapäeval
- Tartu jõululinn: Raekoja platsil avatakse esimese advendi paiku jõululinn paviljonide, töötubade ja kohvikutega. Varem on seal olnud näiteks õlgmaja, akvaariumid ja Marsi keskkond.
- Uisuväljak platsil: Jõululinnas saab uisutada ümber Suudlevate tudengite kuju. Sooja ilmaga võib väljaku avamine pisut hilineda, nagu juhtus 2024. aastal.
- Esimese advendi küünal: Jõululinna avamise ajal süüdatakse esimene advendiküünal. 2024. aastal tegid seda linnapea ja praost 1. detsembril kell 18.
- Õlg jõulutoas: Vanasti laotati jõuluks tuppa õlgi, mis pidid majja õnnistust tooma.
- Jõulusaun 24. detsembril: Jõuluõhtu hommikul köeti saun varakult, et kõik jõuaksid enne pimedat pestud saada.
- Jõuluvana ja luuletus: Tartu lapsed ootavad jõuluvana 24. detsembril ja teenivad kingi välja salmi või lauluga, nagu on kombeks olnud juba üle saja aasta.
Huvitav fakt lastele
Tartu jõululinnas elasid kahel talvel kanad, 2021. aastal aga Emajõe kalad akvaariumides, ja samal talvel sõitis platsil kunstlikul Marsi pinnal marsikulgur.
Küsimusi jõuludest Tartus
Millal seisis Tartus esimene avalik jõulukuusk?
Esimene avalik jõulukuusk, mille kohta Tartus on kirjalik teade, pandi üles 1929. aastal ning seda tähistati väikese tseremooniaga. Tallinnas mainiti linnakuuske ajalehtedes aasta varem, 1928. aastal. Kodudes olid kuused siis juba ammu tuttavad, sest kodukuuskede kohta leidub kirjalikke märkmeid vähemalt aastast 1845.
Millal jõudsid jõulukuused Eesti kodudesse?
Ammu enne Tartu esimest avalikku kuuske toodi kuuski eestlaste tubadesse: kalendrid ja ajalehed kinnitavad seda vähemalt aastast 1845, samast ajast on teateid ka kinkimise kohta. Kuusk jõudis meile 19. sajandi keskel saksa ja baltisaksa mõjul, algul mõisatesse. Enne seda toodi jõuluks tuppa õlgi ja kuuski riputati talude laetaladele.
Kuidas jõulukuuse ehted aja jooksul muutusid?
Juba 16. sajandil ehtisid sakslased kuuski datlite ja paberlilledega. 19. sajandi lõpuks lisandusid klaaskuulid, küünlad ja looduse viljad. Eesti kodudesse jõudis kuusk mõisate kaudu ning Tartus seati avalik kuusk üles 1929. aastal. Tänapäeval on Raekoja platsi kuusk jõululinna süda, mille ümber paiknevad paviljonid ja uisuväljak.
Millal ja kus avati Tartu jõululinn 2024. aastal?
Tartu jõululinn avati laupäeval, 30. novembril 2024, Raekoja platsil ja see jäi lahti 5. jaanuarini. Linn oli siis Euroopa kultuuripealinn ning paviljonid olid seotud kultuuriaastaga. Esimene advendiküünal süüdati 1. detsembril kell 18, kui linnapea ja praost rahvast tervitasid. Nii oli kultuuriaasta jõululinnas igal sammul tunda.
Mis oli 2024. aasta Tartu jõululinna paviljonides?
Kultuuripealinna paviljonides olid näitused kultuuriaasta peategelaste portreedega ning õlgmaja, kus robot otsis heinast nõela. Tõravere observatoorium tegi Orioni näituse ja tähekaardi ning Kõrgem Kunstikool Pallas universumipaviljoni. Teaduspark SPARKUP näitas igapäevaseid leiutisi, mis pärinevad kosmosetehnoloogiast. Arhitektuurikooli paviljonis sai nagu eelmiselgi aastal kõrgel puhata.
Mis valgusetendus oli Tartu jõululinnas 1. detsembril 2024?
Kell 18, 19 ja 20 toimus valgusetendus „Tähtede poole“, mis ühendas astronoomia ja eesti rahvapärimuse tähtedest. Kell 18 süüdati ka esimene advendiküünal ning linnapea ja praost tervitasid rahvast. See oli 2024. aasta jõululinna avanädala üks tähtsamaid hetki ja sobis hästi ka lastele, kes tähistaevast imetlevad.
Miks lükkus Tartu uisuväljaku avamine edasi?
2024. aastal lükkus uisuväljaku avamine soojade ilmade tõttu edasi. Viie eelneva päeva keskmine temperatuur oli umbes viis kraadi ja väljaku keskele kogunes vett. Korraldajad lootsid väljaku avada 1. detsembril. Soojade ilmadega võib nii juhtuda ka mõnel järgmisel talvel, seega tasub enne minekut kontrollida, kas väljak on lahti.
Mis oli Tartu jõululinnas 2021. aastal?
2021. aastal olid Raekoja platsil uisuväli, Emajõe kalad akvaariumides, Tartu observatooriumi Marsi keskkond koos kulguriga, viiruste paviljon ja luulepank. Kalad tulid kanaperekondade asemele, kes olid platsil elanud kaks eelmist talve. Luulepank andis tekste eesti, inglise ja vene keeles ning pakkus soovi korral ka nime.
Kas Tartu jõululinnas on lastele midagi?
Jah. Jõululinnas on lastele õlgmaja, kiik, karussellid ja uisuväljak. 2024. aastal korraldati lastele kohtumisi jõuluvanaga, talvemänge ja meisterdamise töötubasid ning kohvikute hulgas oli Päkapiku puhvet. 2026. aasta kava lisame Rally Takes the Train Tartu jõulugiidile novembri lõpus, kui korraldajad on selle avaldanud.
Kust tuli 2024. aastal Tartu Raekoja platsi kuusk?
2024. aasta kuusk toodi Võrumaalt Rõssa külast ja seati platsile üles teisipäeval, 26. novembril. Kuusk oli 16 meetrit pikk. Selle kinkis linnale Mällmanni pere, kes oli puu istutanud kodu ilupuuks umbes 40 kuni 50 aastat varem. Tartu jõululinn avati sama kuu lõpus, laupäeval, 30. novembril.
Mis on uisuväljak Tartus Raekoja platsil?
Jõululinna uisuväljak asub Raekoja platsil ja sellel saab uisutada ümber Suudlevate tudengite kuju. Väljak on lahti kuni märtsi alguseni, kuigi ilm võib seda mõjutada. 2024. aastal oli uisutajatele ka Limpa uisudisko, mis kolis väljaku ette alale, nii et talvine plats oli õhtuti eriti elav.
Millised kohvikud olid Tartu jõululinnas 2024. aastal?
2024. aastal olid jõululinnas kohvikud Däp, Päkapiku puhvet ja Humala jõulukohvik. Jõululinnast saab kuuma kakaod ja piparkooke ning väikesest jõulupoest kohalikke jõulukingitusi. Jõululinn avati tol aastal Raekoja platsil laupäeval, 30. novembril. Lastele sobib kakaopaus hästi pärast uisutamist, kui varbad on külmaks läinud.
Millal toimub Tartu jõululinn 2026. aastal?
Tartu jõululinna 2026. aasta avamispäev ei ole veel teada. Rally Takes the Train lisab selle koos teiste Tartu jõulusündmustega oma jõulugiidile novembri lõpus. Varasemaid aastaid vaadates on jõululinn avatud esimese advendi paiku: 2024. aastal avati see 30. novembril ja Raekoja plats jäi pidulikuks 5. jaanuarini.
Mida tähendab vana nimetus talvistepühad?
Talvistepühad on jõulude vana nimetus ja see pühadeaeg kestis 21. detsembrist kolmekuningapäevani. Pööripäeva paiku oli aasta pimedaim aeg, mil päike muistse arusaama järgi oma pesas puhkas. Tänapäeval on riigipühad 24., 25. ja 26. detsember ning selleks ajaks säravad Tartu Raekoja platsil jõululinna tuled juba mitu nädalat.
Miks köeti jõuluõhtul saun?
Jõuluõhtu oli saunapäev. Sauna köeti varahommikul ja kõik pidid enne pimeduse saabumist pestud olema. Jõuluks puhastati ka maja põhjalikult ning pere jäi südaööni koju. Väiksele lapsele võib seletada, et enne jõuluõhtut tehti nii end kui ka kodu pühadeks puhtaks. Puhtana oli pidu palju toredam.
Miks toodi jõuluks tuppa õlgi?
Õlgi toodi tuppa, et need tooksid majja õnnistust ja summutaksid samme, ning tuled jäeti ööseks põlema. Õled võisid tähistada ka maa katet või annet loomadele ja vaimudele. Mõnes kohas hoiti viimast viljavihku talvise pööripäevani ja selle järgi ennustati tulevat aastat. Tartu jõululinna õlgmaja meenutab seda vana kommet.
Mida pidid lapsed vanasti kingi eest tegema?
Eestis tuli kink sageli välja teenida. 19. sajandi lõpu mälestustes kirjeldatakse, kuidas inimesed laulsid või lugesid luuletusi, et kingitusi saada. Jõuluvana ja kinkimine jõudsid Eestisse 19. sajandil ning levisid 20. sajandil. Seetõttu loevad ka Tartu lapsed jõuluvanale siiani salmi, mõnikord õige lühikese.
Mida tähendab, et jõuluööl tuleb süüa seitse, üheksa või kaksteist korda?
Vana uskumuse järgi pidi jõuluööl sööma seitse, üheksa või kaksteist korda, et aasta tuleks tervislik. Toit jäi kogu pühadeks lauale. Pühadetoitudeks olid sealiha, vorstid, kapsas, herned, naeris, kala ja magus safranisai. Tänapäeval lisanduvad pohlamoos, piparkoogid, hane- või pardipraad ja mandariinid.
Miks eelistati Eesti läänesaartel kuuse asemel mändi?
Läänesaartel eelistati kuuse asemel mändi või kadakat, sest kuuske seal tavaliselt ei kasvanud, nii et jõulupuuks ehiti see, mis oli käepärast. Tartu Raekoja platsile toodi 2024. aastal hoopis 16 meetri kõrgune kuusk Võrumaalt. Nii näeb, et jõulupuu võis Eesti eri paigus olla väga erinev.
Kes olid jõulusandid?
Enne jõuluvana levikut käisid majast majja jõulusandid ehk jõulurahvas, kes soovisid head ja said vastu sümboolseid ande. Lääne-Eestis ja saartel oli kingitoojaks jõulusokk. Tartu lapsele võib rääkida, et vanasti tõid head soovid koju naabrid ja külainimesed, jõuluvana tuli alles palju hiljem.
Allikad
- Public Christmas tree tradition has strong roots in Estonia, ERR News
- Galerii: Tartu Raekoja platsil on avatud jõululinn, ERR
- Gallery: Tartu's Christmas tree arrives at Raekoja plats, ERR News
- Christmas City Tartu, Visit Estonia
- Tartu Raekoja platsi jõululinnast leiab kalad, marsikulguri ja luulepanga, ERR
- Estonian Christmas traditions: food, folklore and winter rituals, Estonian World
- On Estonian Christmas traditions, ERR News